Active baby

Beebimassaaži ABC

Midagi emmedele…
Igapäevaselt beebi eest hoolitsedes kipume tihtipeale iseenda heaolu unustama. Väljendugu see siis sorakil juustes või lakkimata varbaküüntes…jah, seda kõike on ka minuga juhtunud. Kuid sellele ma seekordses postituses ei keskendu. Räägime hoopis füüsisest – milliseks meie keha võib moonduda, kui me kõik oma tähelepanu jäägitult beebile suuname. Esimestel kuudel soovib beebi palju lähedust, see tähendab […] Loe pikemalt
Beebi nagu baleriin
Viimasel ajal on paljud tuttavad minu käest uurinud, et mida teha kui beebi hakkab ennast toe najal püsti ajama ja tahab palju varvastel seista. Tundub, et see teema on väga aktuaalne (või lihtsalt ümbritsevad mind inimesed, kelle beebi on sama vana kui minu Patrik) ja selle asemel, et kõigile ükshaaval varvastel seismisest rääkida, tundus lihtsam […] Loe pikemalt
Kui beebi on tõbine…
Sellel soojal sügis-talve perioodil on Patrik haige olnud 3 korda ja need on olnud kõige kohutavamad päevad minu elus. Nii südantlõhestav on vaadata palavikus või nohust tilkuva ninaga beebit mänguasjadega toimetamas, justnagu üritaks ta oma „töö“ ära teha, et ruttu tudule minna. Patriku esimene haigestumine oli siis, kui ta oli viie kuune. Ühel hommikul ärgates […] Loe pikemalt
Beebimonitor – minu asendamatu abiline
Tehnikakaugele inimesele nagu ma olen, oli minu jaoks õige beebimonitori valimine paras peavalu. Pean tunnistama, et enam paremat valikut teha ei olekski saanud, olen valituks osutunud Miniland videomonitoriga ülimalt rahul! Beebimonitori valimisel on kõige olulisem panna kirja oma vajadused. Meie kriteeriumid olid juhtmevabadus ja kaamera olemasolu. Kuna Patrikul on võimalus oma päevaseid unesid tududa õues […] Loe pikemalt
Veelkord istumisest
Millal tohib beebit istuma panna – see on üks levinumaid küsimusi mida minult kui füsioterapeudilt küsitakse. Minu vastus on alati sama – beebi tohib pikemalt istuda siis, kui ta on iseseisvalt võimeline minema istumisasendisse läbi külglamangu või toengpõlvituse (ehk neljakäpuli asendi). See juhtub reeglina 7-9 elukuu vahemikus, mõni beebi teeb seda varem ja mõni hiljem. […] Loe pikemalt
Võitlus kõhuli olemisega
Beebi kõhuli asetamine on väga oluline. Kui paneme beebi sageli kõhuli, tugevnevad tema kaela-, selja- ja õlavöötmelihased, mis valmistavad pisikest ette sellisteks suurteks pingutusteks nagu seda on roomamine, käputamine, istumine ja seismine. Kaudselt on kõhuli olemine seotud ka haaramisoskuse arenemisega – mida rohkem beebi oma keharaskust kätele toetab, seda tugevamaks saab tema õlavööde ja seda […] Loe pikemalt
Rinnapiim pudelisse
Ees on ootamas suur pidustuste aeg – jõulud, aastavahetus ja minu jaoks ka sünnipäeva tähistamine. Milline naine ei sooviks ennast selleks puhuks üles lüüa ja pidustusetel särada? Imetavale emale on see aga veidi keeruline aeg, sest laps on ju väga sõltuv emast. Varasemalt elementaarsena tundunud juuksuris käik ning maniküür-pediküür nõuab nüüd suurt etteplaneerimist. Selliste olukordade […] Loe pikemalt
Kuidas beebit sülle võtta?
Kas oled märganud, et sinu vastsündinud beebi aeg-ajalt ehmatab aluselt sülle võtmise või sülest ära panemise peale? Pea järsul tahaliikumisel vallandub pisikestel beebidel MORO-refleks. MORO-refleksi vastusena viskab beebi käed laiali ja jalad sirgu, selle tagajärjel tekib ka kerge pingutus seljalihastes ning kehatüve sirutus. Kui vastsündinud beebil MORO-refleksi tihti esile kutsuda, siis võib see tekitada negatiivseid […] Loe pikemalt
Disainerrõivad pisipõnnidele
Tahtsin teiega jagada oma toredat avastust. Minule üllatuseks on Eestis palju toredaid disainereid, kes on mõelnud ka meie kõige pisemate peale. Ja mis kõige toredam – enamus Eestis disainitud pisipõnnide riided on nüüd kättesaadavad ühest kohast – bebee.ee kodulehelt.  Tean, et beebidel pole vahet mis neil seljas on – peaasi, et oleks mugav ja parajalt […] Loe pikemalt
Imeline abiline – kõhumassaaž
Kas sinu beebi on ka hakanud varajastel hommikutundidel siplemismaratone tegema, mis tavaliselt lõppevad suure pahandamisega? Justnagu pisike tahaks veel edasi tududa aga ei saa, sest kõht teeb muret. Patrikul kestis selline periood umbes 1,5 kuud, kus ta iga varahommik ärkas kõhuvalu tõttu kella 4-5-6 paiku. Esialgu proovisin pisikest söögiga rahustada aga see ei sobinud talle. […] Loe pikemalt
Meie beebi pesa
Olenemata sellest, kas sinu beebist saab emme-issi kaisuloom või truu oma voodis tuduja, on voodi üks esimesi asju, mida tulevased lapsevanemad oma pisikestele muretsevad. Meie Patrik on n.ö 50-50, esialgu tegi ta kõik oma uned enda voodis, kuid mugavus ja kahtlemata ka väsimus on emmest mõnikord võitu saanud ning Patrik veedab öö emme kaisus magades. […] Loe pikemalt
Kuidas beebit süles hoida?
Beebit süles hoides saame talle pakkuda palju lähedust ja hellust. Kuid ka sellel lihtsal ja elementaarsel tegevusel on omad nipid, millega saame lapse arengut toetada. Oma perekooli loengutes olen palju tulevastele lapsevanematele rääkinud ja nukkudel demonstreerinud kuidas peaks tulevast ilmakodanikku süles hoidma. Nüüd sain ise teooria praktikas järgi proovida ja panen teile kirja omapoolsed soovitused. […] Loe pikemalt
Nüüd olen ma EMA
Paar kuud tagasi nägi ilmavalgust meie armas silmatera, imeilus poiss nimega Patrik. Emaks saamise tunnet on väga raske sõnadesse panna – see on lihtsalt imeline ja uskumatu ning kõik ülivõrdes sõnad korraga. Selle vähese ajaga, mis olen selles rollis olnud mõistan, et kõik emad väärivad suurt tunnustust. Mitmel õhtul olen voodisse pikali visanud tundega nagu […] Loe pikemalt
Mõnusad venitusharjutused lapseootel naistele
Lapseootus on imeline aeg, kuid seoses sinu kehas toimuvate suurte muutustega võib see tekitada ka omajagu vaevusi. Füüsiline aktiivsus on parim abimees kehaliste vaevuste vältimiseks ja/või leevendamiseks. Suure plussina võib veel välja tuua selle, et regulaarne füüsiline aktiivsus toetab ka loote südame ja närvisüsteemi arengut. Kõige enam soovitatakse lapseootel naistel tegeleda jooga, vesiaeroobika või kõnnitreeninguga. […] Loe pikemalt
Istumisega on aega
Kes meist ei oleks näinud fotosid imikutest, keda juba esimestel elukuudel on pandud patjade vahele istuma. Selliseid pilte nähes loodan siiralt, et see on vaid hetke jäädvustamine fotoalbumisse, mitte beebi igapäevane asend. Samuti on poodides saadaval suures mahus erinevaid beebi istumist ja seismist soodustavaid tooteid (Bumbo iste, hüppepüksid, käimistool jne). Noorele lapsevanemale annab selliste toodete olemasolu […] Loe pikemalt
Sooduspakkumine
Loe pikemalt
Fotokonkurss “Minu aktiivne beebi”
Loe pikemalt
Palun ära kõnni minuga!
Kas teile ei tundu, et tänapäeval on kõigil kuhugi kiire? Ei võeta aega, et nautida elu nüüd ja praegu? Kiire elutempo kantakse tihtipeale üle ka lastele. Usun, et iga lapsevanem on oma lähedaste-tuttavate käest kas või korra kuulnud küsimust : „Kas sinu laps juba kõnnib?“ ja aeg-ajalt järgneb sellele ka ülistav lause, et “kui minu […] Loe pikemalt
W-iste – halb harjumus või mitte?
Kindlasti on enamus lapsevanemaid kuulnud ütlust, et laps ei tohi istuda W-istes! Küll aga ei selgitata paljudele lapsevanematele, miks selline seisukoht on välja kujunenud. Leidub ka palju vastuolulist informatsiooni lapse ealiste iseärasuste ning W-asendis istumise kohta. Tõsi on see, et beebi luud ja liigesed on esialgu veidikene teistsugused kui täiskasvanul. Nimelt on beebi reieluukaelad võrreldes […] Loe pikemalt
Beebi arengu toetamine esimestel elukuudel
Siin ta nüüd on – pisike ja habras beebi. Mida temaga küll teha võib? Ja kas üldse tohib? Kuidas teda hoida? Kuidas magama asetada? Need on vaid väike osa küsimusi, mis keerlevad värskete vanemate peas. Kõige olulisem on säilitada rahu, anda lapsele teada, et ta on oodatud ja armastatud ning tegutseda instinktiivselt – hoida, kallistada, […] Loe pikemalt
Miks on jalgrattaga sõitmine lapse jaoks kasulik?
Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaalu oskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja nö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta kui ta on selle […] Loe pikemalt
Kehatüve ülesirutus – mis see on ja kuidas seda vältida?
Siis, kui sinu beebi tahab ennast tihti nö „vibusse visata“, võib tegemist olla kehatüve ülesirutusega. Kehatüve ülesirutuse korral esineb beebil kaela ja kehatüve sirutajalihastes pinge. Ülesirutaja laps võib tunduda väga tubli kõhuli asendis. Samuti võib tugeva ülesirutusega laps hakata väga vara seljalt kõhule (ülesirutusmustriga) ja kõhult seljale pöörama (kaotades tasakaalu kõhuli asendis). Kuid kaela- ja […] Loe pikemalt
Võida kasulik e-Raamat!
Loe pikemalt
Rasedus ja toitumine – toidud, mida vältida
Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine  on oluline igal eluetapil, kuid raseduseaegse toitumise olulisust on raske  ülehinnata. Eelnevalt oleme rääkinud sellest, kuidas raseduse ajal suureneb ema toitainete, vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Enamasti ei kipu me kahtlema kas see toit, mida me sööme, on ohutu ja tervislik. Raseduse ajal immuunsussüsteem nõrgeneb  ja seega on väga oluline, et toiduga […] Loe pikemalt
Rasedus ja toitumine – vitamiinid ja mineraalained
Raseduse ja imetamise ajal suureneb naise vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Kui tulevane ema on tervisliku eluviisiga ning tema toitumine on  mitmekesine ja tasakaalustatud, ei ole vaja igaks juhuks vitamiine ja toidulisandeid apteeki ostma joosta. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige suurem naturaalsel kujul toiduainetest. Samuti puudub sel juhul üledoseerimise oht, mis võib tekkida toidulisandite kasutamisel […] Loe pikemalt
Rasedus ja toitumine – mitmekesine toitumine
Selleks, et sina ja sinu peatselt sündiv laps saaks kõik vajalikud toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, vitamiinid ja  mineraalained) kätte, tuleb toituda mitmekesiselt. Õigeid valikuid tuleb teha nii ühe toidugrupi piires kui ka erinevate toidugruppide vahel. Jäta meelde – rohkem värve rohkem tervist! IGA PÄEV TULEKS SÜÜA: 5−7 portsjonit köögivilju, üks portsjon on 1 klaasitäis […] Loe pikemalt
Rasedus ja toitumine – valgud, rasvad ja süsivesikud
Selleks, et sinu igapäevane menüü oleks tasakaalustatud peavad valgud, rasvad ja süsivesikud olema õiges vahekorras. VALGUD Valkudel on organismis elutähtis roll, sest valgud osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude funktsioonid organismis: käituvad katalüsaatoritena; transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku);  pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset; vastutavad rakuliikumise eest; kannavad üle närviimpulsse; kontrollivad kasvu ja rakkude […] Loe pikemalt
Rasedus ja toitumine – toiduenergiavajadus ja kaaluiive
Rasedusega kogunevatest lisakilodest võib olla väga raske vabaneda, seega on väga tähtis, et sinu rasedusaegne toiduga saadav energia ei ületaks tegelikku energia vajadust. Väga kurb on vaadata neid noori emasid, kes pisar silmis terviserajal või spordiklubis oma beebikilosid maha jooksevad. Süüa tuleb ühe eest, mõelda tuleb kahe eest. Toiduenergiavajadus Energia on meie organismile vajalik elutegevuse […] Loe pikemalt
Loote areng – kolmas trimester
28. rasedusnädal Sinu beebi ellujäämisvõimalused eluks väljaspool üsa suurenevad iga nädalaga. Kui ta ei avanud oma silmi eelmisel rasedusnädalal, siis on võimalus, et ta korraks piilub oma praegust elupaika sellel rasedusnädalal. Sinu beebi luud ja lihased arenevad väga kiirelt. Sellel nädalal võib ta juba pöörata oma pead ühelt küljelt teisele. Sinu 28. rasedusnädalaks on enamus pisikese […] Loe pikemalt
Loote areng – teine trimester
13. rasedusnädal 13. rasedusnädal on tulevase beebi jaoks suur arengukünnis. Terminoloogiliselt rääkides ei ole ta enam embrüo vaid loode. Päev päevalt näeb ta üha enam välja ja käitub nagu beebi. Teda vaadates tundub nagu ta puhkaks, sest moodustunud silmalaud on koos. Tema käed ja jalad aga liiguvad pidevalt (kuigi sa seda veel ei pruugi tunda). Ta on võimeline […] Loe pikemalt
Loote areng – esimene trimester
1. rasedusnädal Sinu beebi eostamiseni on jäänud veel umbes kaks nädalat aga sinu keha juba teab tema jaoks valmistuda. Viljastunud munaraku ootuses hakkab sinu emakasein tihenema. Sa ei pruugi isegi teada, millal sa rasedaks jääd. Kui munarakk kinnitub emakaseinale võid märgata kerget vereeritust. 2. rasedusnädal Sa võib-olla ei ole veel viljastunud aga sinu keha valmistub […] Loe pikemalt
Kuidas valida lapsele jalanõusid?
Lapsele jalanõude valimine on vanematele tavaliselt suur peavalu. Kaubavalik on tohutult lai ning lisaks sellele on igal müüjal erinev arvamus jalanõude kasulikkuse kohta. Eriti teevad mind murelikuks teadmised ortopeedilistest jalanõudest. Füsioterapeudina puutun tihti kokku lapsevanematega, kes on kuskilt kuulnud, et ortopeedilised jalanõud ongi lapse jaoks kõige õigemad ja paremad. Tihti ei vasta see aga tõele, […] Loe pikemalt
Sümmeetrilise asendi arengu soodustamine
Kui sinu pisikene siia ilma sünnib, siis on tema kehaasend asümmeetriline. See tähendab seda, et beebi pea on pööratud paremale või vasakule küljele. Pead keskjoonel hoida ja sulle otsa vaadata ehk sümmeetrilist asendit säilitada ta veel ei jaksa. Pea keskjoonel hoidmist takistavad esialgu beebi kaasasündinud refleksid (asümmeetriline tooniline kaelarefleks – ATKR) ja kaelalihaste nõrkus. ATKR mõjul […] Loe pikemalt
Lülisamba areng ja käputamine
Sünnil on lapse lülisammas C-tähe kujuline ehk kumer – see sarnaneb väga lapse üsasisesele asendile. Lihaste ja luude tugevnemisel hakkab lülisammas tasapisi täiskasvanule omase topelt S-tähe kuju võtma. Beebi kaelalihaste tugevnemisel ning peahoiu paranemisel hakkab kujunema esimene nõgusus ehk kaelalordoos. Seepärast on eriti oluline alustada varakult kõhuli olemise treeninguga. Kõhuli olles tugevnevad beebi kaela- ja […] Loe pikemalt
Loosimine
Loe pikemalt
Kõik beebid käputama!
Tihti kuulen lapsevanemate käest ütlust, et „mina imikuna ei roomanud, seega ilmselt ei tee seda ka minu laps“ või siis, et „minu esimene laps oli nii kiire arenguga ja jättis roomamise vahele ning hakkas kohe kõndima, seega ilmselt ei hakka ka minu teine laps roomama“. Selliste lausete peale tahaksin iga kord kulmu kortsutada. Esiteks on […] Loe pikemalt
Kõhuli olemise aeg
Kõhuli olemise ajaks peetakse aeg, mil asetad lapse kõhuli asendisse mängima ja ümbrust uurima. Oma igapäevases töös beebide füsioterapeudina puutun tihti kokku lapsevanematega, kes mingil põhjusel ei julge või ei taha last kõhuli mängima panna, mille tagajärjel tekib lapsel probleeme edasiste suurte oskuste omandamisel (nagu näiteks pööramine, roomamine, käputamine jne). Põhjusteks, miks lapsevanemad pelgavad lapsi […] Loe pikemalt
Lapse sensomotoorne areng 6.-9. elukuuni
6-7 elukuu Laps pöörab vabalt seljalt kõhule ja kõhult seljale, võib kasutada pööramist ka liikumismustrina Kõhuli asendis teeb laps vabalt pivotit (liigub ringselt ümber enda telje nii paremale kui ka vasakule) Laps roomab kõhu peal või liigub tagurpidi Proovib siirduda kõhuli asendist käpuliasendisse Last istumisasendisse pannes istub laps käte toetusel ette maha, võib aeg-ajalt proovida sirutada […] Loe pikemalt
Beebimassaaži ABC
Beebiga tegelemine aitab pisikesel maailmaga kohaneda sealjuures end turvaliselt tundes – see on hea viis lapse ja vanema vahelise sideme tugevdamiseks. Üks lihtsamaid viise beebiga tegelemiseks on beebi masseerimine. Massaažiga võid alustada juba esimestel päevadel peale beebi sündi. Esialgu on sobilikud ainult beebi keha silitused ja paitused. Hiljem, kui laps on massaažiga harjunud, võid kasutusele võtta tugevamad ja intensiivsemad […] Loe pikemalt
Lapse sensomotoorne areng 3.-6. elukuuni
3-4 elukuu Seliliasend on sümmeetriline, pea on enamjaolt keskjoonel, AKTR (asümmeetriline kaela tooniline refleks) on vähenenud või taandunud Seliliasendis proovib laps katsuda kätega oma põlvi ja/või varbaid Laps teeb oma esimesed tahtlikud haaramisliigutused seliliasendis Jälgib vabalt mänguasja paremalt vasakule ja ringselt, on huvitatud oma ümbrusest Võib pöörata seljalt küljele, mõni laps ka juba seljalt kõhule […] Loe pikemalt
Beebi kognitiivne areng esimesel eluaastal
Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Taju võimaldab lapsel uurida oma ümbruskonda. Näiteks mänguasjaga mängides saab laps informatsiooni selle kohta, millise tunde tekitavad erinevad materjalid neid käes hoides või hoopis, […] Loe pikemalt
Lapse sensomotoorne areng 1.-3. elukuuni
1 elukuu Domineerib üleüldine painutusasend (füsioloogiline painutus) Jäsemed on kõikidest liigestest painutuses Lapsel puudub peakontroll, vertikaalsetes asendites (toetatud seimine ja toetatud istumine) vajub lapse pea õlgade vahele Seliliasendis on pea pööratud küljele Kõhuli asendis on laps painutuses, esinevad mittetahtlikud ehk spontaansed roomamisliigutused Toetatud seismisel toetub laps täistallale, samast asendist ettepoole kallutades teeb laps sammuliigutusi (sammurefleks) […] Loe pikemalt
Ohumärgid beebi motoorses arengus
Kõik lapsed on oma arengult ja iseloomult erinevad. Laste kasvukeskkond on ju samuti väga erinev, seetõttu ei saa eeldada, et kõik lapsed arenevad täpselt ühte moodi, laste arengutempo võib olla väga erinev. Vanematel on kombeks võrrelda oma lapsi tutvusringkonna lastega – kes mida oskab ja kui varakult keegi pöörama, käputama ning püsti tõusma hakkas. Tihtipeale […] Loe pikemalt
Vaagnapõhjalihaste treening
Vaagnapõhjalihaste treening on oluline igas eas naistele. Eriti tähtis on see aga raseduse ajal ning sünnituse järgsel perioodil. Vaagnapõhjalihased toetavad sinu emakat ning siseelundkonda – nad on justkui kehatüve vundament. Sünnituse käigus venituvad vaagnapõhjalihased välja ja võivad sünnitusjärgselt valmistada probleeme põiepidamatuse ehk inkontinentsiga ning omada negatiivset efekti suguelule. Rasedusaegne regulaarne vaagnapõhjalihaste treening aitab kaasa sünnitusjärgsele […] Loe pikemalt
Lapse sensomotoorne areng 9.-12. elukuuni
9-10 elukuu Laps kasutab palju liikumismustrit käpuliasend-poolpõlvitus-vertikaalasend Lapsel on mitu erinevat istumisasendit – jalad ees istumisasend, tõkkeiste, külgiste (jälgi, et laps ei istuks W-istes!) Aktuaalseks muutub ronimine, kuid laps ei oska veel selg ees alla tulla (näiteks diivani pealt) Teeb toe najal külgsamme Siirdub vertikaalasendist kükkasendisse või põlvitusse Võib proovida lasta käsi toest lahti, endale […] Loe pikemalt

Tööribale